Reeglite rikkumise tagajärgede eest vastutab alati abisaaja ning seda ka olukorras, kus reeglite rik
"Reegli mõte on see, et toetust tohib anda üksnes juhul, kui ilma toetuseta ei viiks abisaaja toetatavat tegevust/projekti ellu, näiteks ei omandaks uusi seadmeid, ehitaks uut tehast,» märkis Endrikson. Seega, kui abisaaja viiks projekti ellu ka ilma toetuseta – mis viitab sellele, et toetus pole vajalik
Seekord siis niipidi. Natuke teine teema, aga sarnane: Samast institutsioonist on tulnud ka juhis: "Projekt on toetuseks liiga omanäoline! Minge käivitage äri (tehke projekt ära) ja tulge siis tagasi taotlema, näidake, et see toimib."
Tahaks tsiteerida klassikut "No mida ma imet ma siis enam kottu ää lähen, oled sa ka mees!" (Kevade, kus Toots soovitas Tõnissonil kottu ää minna alles siis, kui too on allkirja andnud)
Sama siin – mis asjus siis veel toetuse andja juurde minna, kui asi ära tehtud ilma toetuseta!? Ja toetust mindi ju küsima seetõttu, et toetuseta ei suudetud.
Muud selgitust pole sellisele nõuandele leidnud, kui et nõustaja näeb koguaeg, et raha tuleb "seina seest" ja läheb kuhugi, ning arvab, et küllap on kuskil mingi kaev või kaevandus.
